UNNORMAL

täiesti mõttetu, need viimased laagrid. terve eelmine nädal lihtsalt passisime tühja enamuse ajast metsas. magada ei saa, süüa pole aega kunagi ja öösiti on täiega külm. aga päeval on seeeest olnud superluks ilm. seltskond on ka enamuse ajast normaalne ja vahekohtunikuga vedas meil täiega. viimast päeva arvestades ka veel. linnalahing. kauaoodatud täristamine kaitseliidu ja muude vantide vastu. mpr ei osalenud. TÄITSA HAIGE. mott oli nii maas a noh saime kasarmusse ja sauna kiirelt. mõtted olid juba positiivsed ja ootame pikisilmi kolmapäeva. ees ootab meid siis murtud saabas ehk umbes 30 kiltsa kiirrännakut rühmade koosseisus ning peale seda pikk nädalavahetus fuckyeah. väga segane jutt a mul juhe koos ka kõigest tänasest ja põhiteema sai kirja.

muidua üleüldiselt tuju on super. nüüd kolmapäeval välja saan siis reaalselt ongi 4 nädalat veel siin aia sees. ulme mõelda. naeratus tuleb isegi näole selle peale. naudin musiga koos suvist ilma maal arvatavasti. saab pruuniks ära ennast kõrvetada kevadtormi jaoks.

sidemees in action

PAPASTAAN

tragel küsib - "sulle meeldivad klimbid mannapudrus, mingi imelik oled v?"
ma ei tea mulle lihtsalt meeldivad

järgmine metsalaager läbi. ilmaga vedas 3000ga. paar esimest päeva oli hullumaja, tamp peal a edasi läks suht hästi. 9 tundi sidevalvet ja arvestamist pole mingi probleem. a ega ei viitsigi midagi kirjutada rohkem. minge tehke trenni parem

SIRGALA

PÜHAPÄEV 30. MÄRTS

Rännak, motoriseeritud. Sileda asfaldi peal loksumist, mõni kusepaus ja meeletult magamist. Tegime vahepeatuse viru patis. Kup on hoopis teine liiga võrreldes ehitisi ja hooneid ja haljastust. Peale veel meeletut loksutamist jõudsime laskeväljale aka karjääri. Unnormal koht. Pole veel sellist maastiku näinud. Kivi kivi otsas, kildised šahtid, jänesepabulaid ohtralt, suured kallurid lähiteedel ja veel suuremad kraanad 2 kiltsa kaugusel, mis töötavad 24/7. Rahvas on hullumas. Peale sisseelamist tavaline rutiin ja uue päeva ootamine.

ESMASPÄEV 31. MÄRTS

Tegelt ka ma juba ei mäleta mis tegime. A, saime täristada. Lühidalt - läksime kõndima, kõndisime keskeltläbi 16 mintsa, pikali, kerge briif, joostes marssmarss, sain endise kullaposti asukoha, ootan 5, TULD! Torust tuleb palju jõuan 45 sekundiga, jooksen "LIIGUN, VIIMANE", hingeldades pikali. Sain Parrolilt teada, et tal salv kadunud vahepeal joostes. Mainin ära, et see salv leiti õnneks üles hiljem. Liikumine tagasi, varitsus bljat. Täristamine algas. Ei näinud mitte emmigi a lasin ka paar pauku, jooksu, kokkuvõte. Ja sellega sai ühelepoole. Rühmadearvestuses panime kinni selle operatsiooni. Kindlasti oli päeva peale veel igast manti toimumas a ei mäleta. 

TEISIPÄEV 1. APRILL

Naljapäev ju. Kella 8-sest käsust kuni äratoomiseni 21:00-ni olime Parroliga postil. 13 TUNI. Mitte ühtegi hinge polnud peale meie. Kuna ma erialalt tulihingeline arvestaja siis tahestahtmata oli taas arvestuslaud mul kaasas. Praktiseerisin Harrist kõvasti ja vedasin metsakuiva lõkkeplatsile, sest kuradi külm oli vahest. Lõke huugas. Täitsin tulekäske, peksin kaikaga kive, veel tulekäske, jääga lollitamist, traatidesse takerdumist, mõttetu iba ajamist. Aeg läks ludinal. Peale posti läksime Hardysid tooma ja selline lumetorm tuli peale, et hoia kümne küünega kinni. Magama sain hilja, liiga hilja.

KOLMAPÄEV 2. APRILL

Meeletu väsimus ja kurnatus kohe hommikul juba. Saime pähe mittemillegi eest ja natukene ja asja eest. Kuiva trenni ja miiniväljale tuld. Nii korralikku ettevalmistust pole me veel teinud. Laskemoon valma, relvad rihitud ja sihitud. Barsu andis digika ka mulle, oli loa saanud filmida. "Laadida, tähelepanu, TULD!", boom ja oli näha kuidas 81mm miin õhku paiskus. Terve trajektoor oli pilk miini peal. Käis sähvatus, kerget õhulainet oli tunda, seejärel tuli heli ning miin oli oma 50 meetrit mööda lennanud. Korrektuur ja uued miinid teele. Kõik kolm relva paukusid. Külje pealt suht vinge vaadata. Peale meeletut kogust miine oli kord vahetada meeskondi.

Minu meeskond: vanemarvestaja (Parrol), arvestaja (mina), autojuht/sidemees (Poderat), autojuht/saemees (Toe)

Mitte ühtegi relvameeskonna liiget. Relvadrilli saanud max nädal ja nüüd siis MP taga. Ettevalmistused tehtud ja juba miinid rauasuudmes. Poderat vabastab käed ja peale kõmakat suunasime pilgud üles. 19 sekki ja miin tabas maad. Viienda ja ka viimase killu panin poma kätega teele. Usu või mitte a miin tabas 1x1 mõõtudega sihtmärki 470m kaugusel. Meeletult hea tunne oli. Peale veel hunnikuid miine ja drilli korjasime mandi kokku ja laagrisse. Saime süüa lõpuks. Siinkohal mainin ära, et süüa saame sitaks vähe ja samas kiidan tagalakutte, kes teevad megahäid sööke hommikuks. 

NELJAPÄEV 3. APRILL

Megakiire hommik nagu reeglipärseks on saanud. Hommikusöögiks mannapuder vaarikamoosiga. Eluhää lihtsalt. Saime lõuna ka kohe kaasa. Üks väike soks ja karp sprotte õlis. WTF. Õnneks oli mul alles nuudleid ja kanalihakonservi. Edasi liikusime possale ära, mp-d püsti ja ootasime esimest tulekäsku. Erinevus eilsega, et nüüd olime reaalselt koostöös jalaväe rühmadega, kes tuld tellisid. Pikalt ei läinud kui tellimus ka sisse tuli. Nats arvestamist, miinid torru ja teele. Megasünkroonis lendasid omade üksustest umbes 400 meetri kaugusele sihtmärkidesse. Ja pmst nii kuni kella kuueni välja. Passimist oli palju. Lisaks mõni tulejuht on ikka täielik tumba. Järjekorras viimane miin oli tõrkega. VIIMANE. 1:10 000-le juhtub nii. Üldkokkuvõttes üritusega täiega rahul. Kaader oli ka meiega rahul. Öösel ristiti meid MP-meesteks. Faking Hardysid läksime jälle ära tooma. Meeletu passimine taaskord ja nüüd ma siis olen siin ahjuvalves. Tunnike veel ja saan magama, nii umbes kahe ajal öösel. Homsest nii palju, et viis äratus ja pati poole teel. Sirgalaga selleks korraks kõik.

 

konn nah

Terve see romaan kirjutatud märkmikusse neljapäeva öösel ahjuvalves poolsegase peaga eesmärgiks mitte magama jääda ahju taha. Lisan mingi aeg pilte ka sellest kui aega ja pilte saan