KÄISIN KÖÖGIST LÄBI..

..ja nuusutasin mingit juurikat mis seal laua peal oli. BLJAAAATS (nagu täna kombeks oli) kus käis tervest kehast värin läbi. jätsin ta sinna kust sain. ja nüüd ma siis istun siin voodi peal oma praekartulite ja teega ning meenutan mis ma varem korda olin saatnud.

EILE oli täiesti tühi päev sest ma ei teainud mitte midagi ja ärkasin ma ka ei tea millal ja ikka no mitte midagi ei teinud päeval. a seeeest õhtul helistati mulle "oooouuuuuu tule kainekaks, saad X5-ga sõita" mul ka nii et camooon ma pea magan. ja peale seda kui telo ühe teise kuti kätte läks siis olin suht kindel et ma ei sõida. a mingi aja pärast (äkki tund) helistati uuesti. a seekord oldi soliidsemad vähe ja ma jäin ka lõpuks nõusse ja tõmbasime linna. no mitte ei osta endale automaatkäigukastiga masinat sest see nii mitte minule mõeldud kuigi ja on küll mugav. täiega indukasse kohe. läksime sisse ja jessas see polnud pidu vaid läbu. mingi räme bumbum muss ainult mis oli igast asjast mööda ja joogiklaase peksti tunniga tihedamini puruks kui mõnes teises klubis nädalaga. ainuke hea plus oli et tuttavaid kohtasin hästi palju. mingi peale nelja või viite ma ei tea ei tajunud enam läksime siis välja. rait tõi kogemata ühte klaasi maas jalaga ja vaatasin et obaa normaalne terve klaas ju võtsin kaasa. nüüd on mul induka klaas kodus. auto juures passisime ilmatu aja ja no raidi bemari peal on ikka no selline tümakas sees et anna minna. väljas oli parem pidu kui sees. mingi aeg läksime favora juurde ja seal sõime burksi ja igast pelmeene ja friikaid. tagasi nooruse juurde seekord ja seal passisime mingi kella seitsmeni ja ma tahtsin täiega koju lõpuks (nagu luts ja karelgi) ja saimegi oma tahtmise ja jõudsime koju ning madis oli ka siin mingi tibiga kelle nimi vapsee meelest mul läinud hetkel ja nood ka ei lasknud magama veel ja lõpuks siis vajusid silmad kinni peale kaheksat

TÄNA käisime reiduga lehari pool uuesti. selle aasta viimane temapoolsaunasolemine oli mis osutus jälle hästi lahedaks nagu alati ja ei viitsinud üldse ära tulla ja jala kõndida hunnik maad aga kell surus peale ja ei jõudnud olla enam. JA TÄIEGA PAU SIIN NÜÜD OLEN. kartulid otsas. piim otsas. tee veel vaja juua ja msn hoiab mind neidudega rääkimisel veel üleval ja otsin paar pilti ka vahele paari kohta ja aitab kah.

VAI KURBA. see kaa veel ju et nii kui riidesse sain võtsin oma velosipjedi ja lihtsalt läksin ja sõitsin. pea kaks kuud pole kordagi ratta seljas olnud ja see oli tõesti hea tunne. terve obinitsa nillisin läbi