JÕUDSIN KOOLI ÜLE PIKA AJA

täpsemalt öeldes üle kahe nädala. täiega lahe oli isegi sest tuttavaid nägusi on ju ikka tore näha. a ma koolist ei viitsi vapsee rääkida. räägin parem millestki muust. kell sai umbestäpselt kaks kui sättisin riidesse ennast ja seadsin sammud k-rauta poole. selge mõte oli peas et ostan valget värvi. jälle. loodetavasti viimast korda. sealt edasi hansapanka. swedbank on täiega sitt öelda seega jään hansapanga juurde. sinna läksin seetõttu, kuna reedel suutsin oma pangakaardi ära kaotada ja raha vaja välja võtta. uksest sisse ja mingi mammi, tegelt oli keskealine daam, sättis seal järjekorrahoidja masinat ja peale natukest pusimist sai korda ja võttis ise mulle pileti. ja tseki värki. sain sellesama daami juurde jutule. rääkisin oma mure ära ja kui ta esimest korda suu avas oli mul nii et tal on selline mõte peas - "why the fuck i'm still working here". tegelt ka kas tal oli halb päev või midagi piinas teda või lihtsalt tundus mulle nii. uuendas mu andmeid seal kuna selle id-kaardiga polnud veel käinud pangas asjatamas ja sain oma raha kätte. mul terve see aeg mega kiire olnud tegelt. mõtlesin et oh nüüd saan minema. KUS SA SELLEGA. võtab mingi lehe välja ja hakkab pensionifonde seletama. et meil nüüd uus ja parem. FAKK MUL KIIRE JU. lasin natuke rääkida a siis katkestasin korra ja küsisin et kaua veel minna võib. jube ebaviisakas minust aga tõesti kiire oli. ütlesin et tulen hüppan kunagi hiljem läbi ja ajan siis asju. palju võib inimene viimasel paaril päeval kokku joosta aga täna lisandus veel natuke. mul mingi jama nende bussi peale jõudmistega. a õnneks läks korda kõik ja nii kui bussi peale sain hakkasime obinitsa poole liikuma.