KÄI P**** EESTIMAA ILM

hommik jumala normaalne ladna. magama sain nii nelja paiku umbes. 5.50 äratus. ilusti sain üles. minu toas oli isegi soe kõik. kohvi sisse mõnusalt. jaa siis bussi peale. jälle jooksin kuna tra ma jään hiljaks ju igalepoole. no jõudsin bussijaama ja soe oli isegi veel olla arvestades, et 30 kraadi väljas külma. kolm mintsa varem jõudsin. no ootasin kolm mintsa. täiega buss ees onju. tra on ta jee. no siis hakkas muidugi faking külm ju. bussikas hunnik inimesi ka koos. ootan siis veel. ootan. no fakk ikka ootan. mõtlesin et hakkan lõket väljas tegema seal keset teed juba ja jäneseid jahtima, sest ma polnud söönud ka ju midagi peale kohvi. TRA KÜMME MINTSA OOTASIN VEEL NAH KUNI SEE FAKING BUSS KOHALE JÕUDIS LÕPUKS. külmkamber ka nagu see sitt oli seal tol hetkel. istusin maha sinna kus see sitt radikas oli. too ka leige. saapad jalast ja hakkasin oma varbaid tundma. ma pole elus näinud, et ükski buss oleks nii kiiresti sõitnud. terve tee. TERVE FAKING OBINITSA VÕRU TEE VÄRISESIN ja tõmblesin seal selle pasa radika otsas. auru tuli suust nagu mingi titanicu korstnast ja peas keerlesid enesetapu mõtted juba. no neid mõtteid tegelt polnud aga no tegelt ka. võrus siis bussi pealt maha ja tahtsin karjuda et "CAMOOOOON KUIDAS SAAB NII FAKING KÜLM OLLA" a taltsutasin ennast ja korteri poole tuld. ma ei tea palju aga nonii umbes 200 meetrit jäi mul sooja toani, kui lihtsalt pistsin jooksma. mul oli niiiiiiii külm, parema käe sõrmed olid totaalselt tundetud ja ma ei tundnud enam neid, vaid seda rõvedat valu, mis halvas tervet käelaba ja ma kartsin tõesti et see kohtuav külm võtab mul pöidla ja nimetissõrme ära. välisuks oli õnneks lahti seega ma ei pidanud võtmeid otsima hakkama. tuppa sain jope seljast, lehvitasin käsi ja sõimlesin omaette "fakkfakkfakkfakk fakkfakk fakkkk fak fakkkfkakfkfakfakkkk".

VIHKAN TALVE JA KÄI ***** LUMI